Amet, mis paneb elama

Autor: Hanna-Stiina Heinmets
SA EELK Tallinna Diakooniahaigla tegevusterapeut ja dementsusega inimeste osakonna juhataja

4. jaanuaril sai 7 aastat, kui tulin VI kursusel Tallinna Diakooniahaiglasse eakate praktikale. Tulin uksest sisse ja enam välja ei lastud. ☺

Minu tegevusteraapia õpingud algasid 2004-ndal aastal. Esimesel kursusel sain aru, et erialaõpe on väga toores – jäin akadeemilisele. Kaks aastat hiljem, naastes tagasi teisele kursusele, oli olukord hoopis parem – juurde oli tulnud uusi õpetajaid ja võimalusi õpinguteks. Karin Lilienberg on olnud meie erialaõppetooli lipulaev ja olen talle ääretult tänulik kõige eest, mis ta on teinud meie kõigi jaoks nende aastate jooksul.

Esimestel lendudel ei olnud lihtne, sest praktikajuhendajaid nappis ja erinevates praktika kohtades olid juhendajateks teiste erialade inimesed. Iseenesest ei ole see ju nii halb – kõik juhendajad olid toredad ja oma eriala profid, kuid kui sul on ülesanne leida oma eriala sisu ja sügavus, siis saab seda paremini õppida sama eriala inimeselt. Üksinda või paaris püüdsime praktikal olla iseseisvad, tegusad ning mõtestada ja eesmärgistada oma tegevust.

Tänaseks on TT erialast teadmine juba enamike Eesti haiglate töökollektiivideni jõudnud, kuid on ka halle alasid, kus ei ole tegevusteraapiast midagi kuuldud. Algusaastatel praktikale minnes ei teatud üldse midagi sellest erialast ja mäletan, et suu vahutas ja nägu oli punaseid laike täis pidevast selgitustööst, mida tegevusterapeut teeb ja mis on tema roll. Selline selgitustöö on minus kasvatanud iseloomu seista oma eriala eest.

Diakooniahaiglaski kulus mõni aeg, et selgeks teha, mida tegevusterapeut teeb. See, kui hästi kuskil tegevusteraapia eriala suudab kanda kinnitada, sõltub mitmetest erinevatest asjaoludest. Esiteks personalist, nende juhist ja kogu kollektiivi väärtustest. Mind aitasid 7 aastat tagasi mu uued kolleegid, kes olid väga avatud, uuenduslike mõtetega ja nägid minus energiat. Teiseks on oluline ka tegevusterapeudi eneseväärtuste kasutamise oskus lähtuvalt oma tüübist. Ülearu kiitma ei hakka, aga endalegi üllatuseks olen ma avastanud 7 aasta jooksul erinevaid iseloomukülgi, mõni on hea, mõni halb, mõni on isegi sobinud. ☺ Sobinud on ma arvan see, et olen loominguline, julge ning suudan ideid ellu viia. Aga kõige tähtsamaks pean ma analüüsivõimet, niikaua kui ma suudan ise infot koguda ja seda analüüsida ja oma arvamuse kujundanda, niikaua annan ma iseendale lootust.

Ideid võib ju genereerida igasuguseid ja siis neid nõudma hakata. Aga tegevusterapeudile omaselt tuleb koos meeskonnaga eelnevalt teha juuretasandini tegevusanalüüs. Oluline on kaasatus, et inimesed oleksid ühes paadis, muidu me ei sõua edasi, vaid keerleme ühe koha peal. Tehakse asju sinu pärast, mitte selleks, et nii on mõttekam.

Meeskonnas peitub jõud ja edu, üksinda ei tee palju. Heaks meeskonnaks ei saa sõrmenipsust, heaks meeskonnaks kasvatakse, üksteist toetades, avatult rääkides, koos naerdes ja nuttes. Suure töökoormuse kõrvalt tuleb leida aeg, et analüüsida oma tööd, arutada meeskonnaga, mis on hästi läinud, mis oleks võinud paremini olla ja ühiselt seada uusi eesmärke.

Vahel, kui olen töö sisse ära kadunud, tunnen suurt rõõmu kui saan loengute või praktika juhendajana tudengitega tegeleda. See on aeg, mil saan kogu maja tööd nagu hetkeks eemalt vaadata, siis mõistan, et teeme õiget asja ja tunne on võimas.

Kui mulle pakuti tegevusterapeudi kohta Diakooniahaiglas, siis tundsin nagu oleksin helikopteri pealt asustamata saarele visatud, et siin tasapisi oma asju sisse seada ja oma tegemisi teha, keegi ei tallanud mulle kindlat rada ette. See on olnud suur väljakutse.

Loomulik on see, et kui uus eriala areneb ja leiab kohta alles ühiskonnas, siis mitte ainult teised spetsialistid, vaid ka ise oleme kriitilised iseenda ja teiste vastu. Nii ka mina, olen andnud ja saanud kriitikat, mille üle olen ääretult tänulik, mis on mind pannud veelgi ja veelgi rohkem tegevusteraapia sisusse süvenema ja leidma oma väljundit. Usun, et olen selle mitmel tasandil leidnud, loodan vaid, et oleks vaid jaksu ja päevi nädalas kõigega tegeleda.

2016. aasta oli minu tööelus märkimisväärne – korraldasime aasta alguses Diakooniahaigla meeskonnaga rahvusvahelise Dementsuse konverentsi Rahvusraamatukogus, mis tõi dementsuse teema tugevalt päevakorda ning viis mind kokku erinevate huvitavate inimestega ja uute algatustega, näiteks MTÜ Elu Dementsusega  ja ka uue interneti lehekülje loomisel www.dementsus.ee sain abiks olla. Ka patsientidega töö oli kuidagi eriti intensiivne, raske aga tulemusrikas, kogu meie meeskonna poolt, mida ma kindlasti soovin teiega tulevikus jagada. Aasta lõpukuudel oli võimalus osaleda Alzheimeri konverentsil Kopenhaagenis, kus kohtusin erinevate inimestega, sain palju uusi ideid ja sain kätelda ning juttu rääkida Taani printsess Benediktega. 24. detsembril võtsin Diakooniahaiglas vastu meie Eesti Vabariigi uut presidenti Kersti Kaljulaidi, kes oli väga huvitatud meie maja tegemistest ja ka tegevusteraapiast.

Soovin kõigile veelgi rohkem julgust oma ideid ellu viia, uusi väljakutseid vastu võtta ja veelgi kõvemini rääkida tegevusteraapiast – nii muutume nähtavamateks ja arvestatavamateks.

Üleval on üks tore pilt koos kahe Taani tegevusterapeudiga Alzheimeri konverentsil Kopenhaagenis, kelle nimed olid Hanne (vasakul) ja Stina (keskel) ja mina Hanna-Stiina (paremal), nii et meie kohtumine hakkas plahvatusliku naeruga. Hanne on Taani ülikoolis tegevusteraapia õppejõud ja tänu temale oleme saanud tänaseks päevaks kokkuleppele, et meie tudengid Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist kõikidest õppetoolidest saavad soovikorral minna Taani dementsuse teemalisele intensiivkursusele.


Foto: erakogu

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s