Loodus, elukeskkond ja tervis

Refereeris: Kerli Kaaleste
Tegevusterapeut

Paljude inimeste jaoks on loodus see keskkond, kus nad saavad igapäevastressist puhata ja paraneda. Praeguses ühiskonnas on kasvav vajadus puhkuse ja lõõgastuse järele, kuid looduses viibimise võimalus ei pruugi enam olla iseenesestmõistetavalt kättesaadav, kuna linnades esineb haljasalade kvaliteedi ja kvantiteedi langust.

Kasvava linnastumise ja vastava poliitika tõttu tõdeb üha rohkem inimesi fakti, et nende kodu ümbruses on vähe rohelust. Eriti on sellest mõjutatud sotsiaalmajanduslikult madalamad grupid, kellel ei ole võimalik kolida linnast ära rohelisemasse ümbrusesse, mis viitab inimeste ebavõrdsetele võimalustele viibida loodusele lähemal.

Kuigi tähelepanekuid looduse soodsa mõju kohta tervisele on tehtud kogu ajaloo vältel, on need alles hiljuti saanud eksperimentaaluuringutega põhjendatud ja kontrollitud. Hollandis läbiviidud uuring näitas, et inimesed kes elavad rohkemate haljasaladega piirkondades omavad paremat tervist. See seos oli rohkem näha eakate, koduperenaiste ja madalamate sotsiaalmajanduslike gruppide puhul. Jätkuuringuga tehti kindlaks, et mida suurem protsent rohelust esineb 1-3 km raadiuse ulatuses, seda tervematena inimesed ennast tunnevad. Nii 1 km kui ka 3 km raadiuses esineval loodusel oli võrdselt tugev mõju. Selgus, et positiivsem suhe tervisega on loodusliku ja põllumajandusliku roheluse esinemisel, mistõttu inimesed, kes elavad vähem linnastunud piirkondades, hindavad oma tervist paremaks.

Seega, haljasalad ei tundu olevat lihtsalt luksus vaid nende olemasolu on oluline inimese tervise seisukohast, mistõttu tuleks linnaruumi kujundamise poliitikas sellele rohkem tähelepanu pöörata.

Uuringud on näidanud ka seda, et haigestumuse ja roheluse paiknemise vahel elukohas on seos, mis on eriti tuntav ärevushäirete ja depressiooni puhul. Samuti on uuringud tuvastanud looduse positiivse mõju stressist paranemisele ja tähelepanuhäiretele. Suhe haigestumuse ja looduse vahel on tugevam laste puhul ja ka madalamatesse sotsiaalmajanduslikesse gruppidesse kuuluvate inimeste puhul.

On uuritud ka looduse positiivset mõju sotsiaalsetele suhetele. Laialt on levinud teadmine, et sotsiaalsed suhted mõjutavad tervist. Inimesed, kes on sotsiaalselt aktiivsemad, elavad kauem ja tervemalt, nii füüsiliselt kui vaimselt. Lisaks, inimesed, kellel on kodu ümbruses rohkem rohelust, tunnevad ennast vähem üksikutena. Suurte linnade (vähe rohelust) ja üksilduse vahel leiti seos laste-, noorte-, täiskasvanute-, eakate- kui ka madala haridustaseme- ja sissetulekuga inimeste seas.

Haljasalade olemasolu ja tervisenäitajate vaheline uuring tõestas, et mida rohkem on rohelust 1 km raadiuses inimese elukeskkonnas, seda parem on üldine tervislik seisund, samuti esines neil inimestel kaks nädalat enne uuringut vähem tervisekaebusi ja enesehinnangu põhjal on neil ka vähem kalduvust vaimse tervise häireteks. Jaapanlaste poolt tehtud uuring lisas, et suhteliselt rikkalikus rohelises keskkonnas elamisel on seos madalama suremusega.

Teaduslikud uuringud näitavad konkreetselt, et inimestel kelle kodu ümbruses (kuni 3km raadiuses) on vähe rohelust, esineb rohkem stressi ja tervisekaebusi, kui neil kes elavad rohkema rohelusega piirkondades.


Kasutatud kirjandus

J. Maas, R. A. Verheij, P. P. Groenewegen jt.  (2006). Green space, Urbanity and health: how strong is the relation?

J. Maas, R. A. Verheij, P. Spreenwenberg jt. (2009). Morbidity is related to a green living environment.

J. Maas, S. M. E. van Dillen, R. A. Verheij jt. (2008). Social contacts as a possible mechanism behind the relation between green space and health.

A. E. van den Berg, J. Maas, R. A. Verheij jt. (2009). Green spaces as a buffer between stressful life events and health.

 Foto: erakogu

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s