Muusikateraapia

Refereeris: Helly Kägo
Tegevusteraapia I kursuse üliõpilane

Tänapäevasele muusikateraapiale pandi alus alles pärast Teist maailmasõda Ameerika Ühendriikides, kust see tänaseks on levinud üle kogu maailma. Eestisse jõudis muusikateraapia 1980-ndatel aastatel. Tallinna Pedagoogikaülikooli (TPÜ) Terviseuuringute Labori juhataja pediaater-professor Saima Tamm pani Eestis aluse muusikateraapiale. Tänu tema eestvedamisele ja pühendumisele kutsuti selle ala külalisteadlasi ja -terapeute õpetama, ja loenguid pidama väljastpoolt Eestit. Huvi muusika teraapilise toime, tähenduse ja kogemuste vastu oli suur. 1990. aasta 15. detsembril asutati Eesti Muusikateraapia Ühing (EMTÜ), milles oli 37 asutajaliiget ning mille eesmärk oli ühendada huvilised ja spetsialistid, luua tingimused muusikateraapia arenguks, organiseerida muusikateraapia-alast väljaõpet, edendada kollegia-alseid suhteid ja levitada muusikateraapia-alast teavet. 1995. aastal liituti Euroopa Muusikateraapia Konföderatsiooniga, 1996. aastal Ülemaailmse Muusikateraapia Föderatsiooniga.

Alice Pehk käivitas Tallinna Pedagoogikaülikoolis muusikateraapia algkursuse täiendkoolituse ja 1996. aastal muusikateraapia kõvalaine kursuseprogrammi. 2007. aastal avati kunstiteraapiate bakalaureuse- ja magistriõppekavad Tallinna Ülikoolis, kuhu integreeriti ka spetsialiseerumine muusikateraapiale. Õppekavad töötas välja kunstiteraapiate õppekava juht dotsent PhD Eha Rüütel koostöös erinevate kunstiteraapia suundade esindajatega (sh muusika, visuaalkunst, draamateraapia ja psühhodraama, tantsu- ja liikumisteraapia).

Muusikateraapia on abivahend laste-, täiskasvanute- ja eakatega kontakti loomisel. Muusikateraapias kasutakse muusikat, rütmi, meloodiat, instrumente ja erinevaid pille, mis on kas ise tehtud või juba olemasolevad. Muusikateraapia näol on tegemist üksikasjalikult planeeritud ja konkreetse kliendi näidustustest ja vajadustest lähtudes eesmärgistatud raviprotsessiga, milles klient või kliendirühm ja terapeut suhtlevad omavahel peamiselt muusikaliste vahendite abil ja kaudu. Iga juhtum on unikaalne, ning vastavalt sellele valitakse ka otstarbekaimad töömeetodid ja sekkumistehnikad konkreetset klienti silmas pidades. Nii, nagu ka paljud teised loovteraapiad, on muusikateraapia suuresti mitteverbaalne teraapia. Antud teraapia liik sobib inimestele, kes ei ole võimelised või ei soovi end verbaalselt väljendada. Samuti võib inimese jaoks olla lihtsam ja turvalisem näiteks emotsioone väljendada pigem muusikas kui sõnade abil.


Kasutatud kirjandus

Eesti Muusikateraapia Ühing. (2010). 
http://muusikateraapia.eu/muusikateraapia/muusikateraapia-eestis/ (25.09.2016).

Metstak, M. (27.01.2015). Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. Seminar. (23.09.2016).

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s