Sõltuvushäire ja KKT

Sõltuvushäire ja kognitiiv-käitumisteraapia

Refereeris: Irina Aboltõn
Tegevusteraapia I kursuse üliõpilane

Sõltuvushäire on käitumise (tubakas, alkohol) või tegevuse (internet, kasiinod) tulemus, mis oluliselt mõjutab inimese igapäeva toimetulekut ning muutub primaarseks valikuks. Hasartmänguga on väga paljud inimesed kokku puutunud, aga on neid, kes kaotavad mängukire üle kontrolli ja riskifaktorite suurenedes kujuneb sõltuvushäire. Hasartmängu sihtgrupp on peamiselt noored, tööealised mehed ja naised ning vähesel määral on ka vanemas eas inimesi. Noortel, peamiselt vanuses 14-18a, on väljundiks hasarti pakkuvad tegevused, milleks võivad olla nii ekstreemsport, virtuaalmaailma võimalused kui ka hasartmänguautomaadid. Tööealiste hulgas on mängurluses ülekaal siiski rohkem meeste, kui naiste hulgas. Peamiseks põhjuseks on välja toodud elujärje kiirem parandamine läbi võidetud rahaliste vahendite. Ajendiks on rahulolematus elukorraldusega, läbikukkumise tunne tööl, pereelus ja rahulolematus iseendaga. Vanemas eas kujuneb sõltuvushäire kiiresti suhtlusvahendiks, kus näiteks pokkeriõhtud võivad väga mõjutada edasist sotsiaalset elu.

Kognitiiv-käitumisteraapia on üles ehitatud kognitiivsete protsesside toimimisele ja selgitab inimese käitumis- või tegutsemisemustrit. Depressiooni raviks algselt kasutusele võetud meetod, mida hiljem kohandati ennetusravis (ärevushäire, isiksuse häire, skisofreenia, sõltuvusprobleemid). Kognitiiv-käitumisteraapia on inimese võime kasutada väliskeskkonnast tulevat infot, mõtestada info endale arusaadavaks ja seeläbi kujuneb käitumine või tegutsemine. Kõik need kolm aspekti on omavahelises seoses ja tähtsuselt võrdsed.

Kognitiiv-käitumisteraapia toimib kolmel printsiibil: ligipääsetavus, vahendamine ja muutumise põhimõte. Ligipääsetavuseks on olulisel kohal inimese enda arusaam ja selle väljendusoskus teatavate kogemuste ning tähelepanekute osas. Vahendamine on sündmuste toime tõlgendamine ning selle mõju käitumisele ja emotsionaalsusele. Muutumise põhimõtet aitab säilitada sihipärane kohandumine ja käitumismuster. Teraapiaprotsessi käigus on oluline, et inimene saaks rakendada neid printsiipe enda keskkonnas: kodu, töö, vaba aja veetmise kohad jne. Kognitiiv-käitumisteraapiat on tulemuslikult kasutatud meeleolu- ja ärevushäirete, traumajärgsete häirete, sõltuvushäirete, söömishäirete ning psühhootiliste häirete ravis. Olulisimaks eesmärgiks sõltuvushäirega inimeste puhul on aidata tuvastada süstemaatiliselt olemasolevaid vigaseid veendumusi, neid muuta ja asendada need toetavate mõttemudelitega. Olulisel kohal on teraapia tegevuskava järgimine ja inimese enda poolt püstitatud eesmärkide täitmine koostöös terapeudiga . Tegevuskava on programmipõhine, kus on süsteemselt väljatöötatud „sammud“. Iga samm hõlmab praktilist harjutust, täitmist vajavaid ülesanded ja tehnikatega tegelemist.

1. samm: hasartmängimise lõpetamiseks või vähendamiseks vajaliku motivatsiooni leidmine ja kasvatamine; eesmärkide püstitamine.
2.samm: hasartmängukäitumise jälgimine.
3.samm: lõdvestusel põhineva tehnika õppimine, mis võimaldab mängukihust üle saada; mängusoovi vallandavate päästikute ja neid käivitavate olukordade tundmaõppimine.
4.samm: hasartmängimisega seotud moondunud mõtete ja arusaamade tuvastamine ja kahtluse alla seadmine.
5. samm: tulevaste mänguepisoodide ärahoidmine.
6. samm: perekonna toetuse tagamine.

Töökeskkonnas on võimalik läbi tegevusteraapia lahenduste motiveerida inimest muutma oma valikuid ja püstitama uusi eesmärke. Sõltuvuhäirega inimesed võivad olla ka eraldunud grupp ühiskonnas/tööl, kuid oluline on neid taas integreerida töökeskkonda.

Tegevusteraapia lahendused tööjõu integratsiooni printsiibil:
• Eduka tööjõu integreerimine läbi toetavate tegevuste, mis on suunatud kliendi vajadustele.
• Kaasatud on kogu tugivõrgustik – mõjutatud on ka inimesed, kes kasutavad teenuseid.
• Selleks, et saavutada ehtsat tööjõu integratsiooni, peavad inimesed tunnistama vajadust uuendustele ja muudatusele.
• Integratsiooni tuum kogukonnas on enesekindel, pühendunud, motiveeritud, teadmistepõhine ja õige väljaõppega tööjõud.
• Protsess on oluline! See annab sõnumi, loob võimalused ja näitab, millises suunas on tööjõud hinnatud.
• Eduka tööjõu integreerimine loob uusi suhteid, võrgustikke ja innovaatilisi suundi töötamisel.


Kasutatud kirjandus

Blaszczynski, A. (2007). Võit hasartmängusõltuvuse üle: Kognitiiv-käitumisteraapia. Tallinn:Tänapäev.

Kastepõld-Tõrs, K. (2014).; Kognitiivteraapia – mitte lihtsalt positiivse mõtlemise õpetamine, Eesti Arst, 93(11), 659–661.

Scott, J. (2014). Occupation therapy solution to workfoce integratsion. Occupation Therapy News, 22(9), 45-47.

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s