Tegevusteraapia ja purjetamine

Refereeris: Ingrid Nõmmik
Tegevusteraapia I kursuse üliõpilane

Esmapilgul võib kõrvaltvaatajal purjetamise kohta tekkida rida eelarvamusi. Mõnegi jaoks on see lihtsalt üks ekstreemspordiala, kus saavad osaleda põhjaliku füüsilise ning vaimse ettevalmistusega sportlased. Tegelikkuses sisaldab purjetamine ja purjetama õppimise protsess kogemusena midagi palju enamat kui pelgalt võistlussporti.

Inglismaal on registreeritud üle 50 purjeka, kus pakutakse erinevatele sihtgruppidele purjetamiskoolituste lisana põnevaid enesearendusprogramme. Koolitusi pakutakse väga erinevatele sihtgruppidele: erivajadusega inimesed, sõjaveteranid, vähemate võimalustega noored jne.

Purjetamine esitab igale meeskonnaliikmele rida väljakutseid. Lihtsalt lõbureisijaid koolitustele kaasa ei võeta. Purjekal tuleb kohaneda väga piiratud liikumisvõimalustega ja võõraste meeskonnaliikmetega, puuduvad kodused mugavused ja turvaline rutiin. Samuti ei ole kusagile võimalik põgeneda ebamugavate situatsioonide eest: tuleb hakkama saada nii oma emotsioonide kui ka kapteni jagatud ülesannetest tuleneva vastutuskoormaga.

Vastukaaluks eelpool loetletud väljakutsetele annab purjetamine hulgaliselt võimalusi uute teadmiste ja oskuste omandamiseks. Meeskonnaliikmena saab igaüks proovida erinevaid põnevaid tegevusi: pidada vahti, navigeerida, valmistada toitu, koristada, siduda otsi või lapata purjeid jne. Purjetamine pakub hulgaliselt võimalusi meeskonnatöö ning inimestevahelise suhtluse jälgimiseks ning õppimiseks. Kogu meeskonna toimetulek purjekal sõltub väga otseselt iga meeskonnaliikme tegemistest ja tegematajätmistest. Ka füüsilise erivajadusega meeskonnaliikmelt, kes tavapäraselt veedab oma päevi kaitsva nelja seina vahel oodatakse pardal samasugust tegevustes osalemist ja vastutuse võtmist nagu teisteltki meeskonnaliikmetelt. Selline kogemus innustab ja julgustab ka edasises elus iseseisvalt uusi tegevusi ette võtma.

Uus põnev suund on kasutada purjetamiskoolitusi hiljuti vigastatud klientide rehabilitatsioonis (nt. sõjaväelased), et taastada kiiremini nende enesekindlust. Elu purjekal aitab neil paremini mõista nii nende endi kui ka teiste erivajadusi ning tõestab, et vaatamata erivajadusele on neil võimalik elada põnevat ja täisväärtuslikku elu.

Probleemne ja vähemate võimalustega nooruk võib purjeka kambüüsis esimest korda meeskonnale toitu valmistades kogeda ja mõista, mida tähendab reaalne vastutus. Kohtumine uute inimestega, kellel puuduvad eelarvamused, pakub noorele võimalusi avada ennast paremast küljest, saavutada tugevamat kontrolli oma emotsioonide üle ja näidata ennast hoopis uutes rollides.

Purjetamine ei pane proovile ainult inimese füüsilisi võimeid vaid testib põhjalikult iga meeskonnaliikme nii sotsiaalset kui ka emotsionaalset toimetulekut. Purjetamine pakub inimesele võimalust ennast avastada, õppida enda ja maailma kohta midagi uut, avardada oma silmapiiri, imestada ja innustuda.


Kasutatud kirjandus

Wright, R. (2012) Occupational therapy and sail training. OT News , 20(3), 29.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s