Vaegnägemine ja kroonilised haigused

Vaegnägemise ja krooniliste haiguste mõju tegevusvõimele ja tegevusteraapia sekkumistele kliendi ja terapeudi vaatenurgast 

Refereeris: Külli Kärt
Tegevusteraapia I kursuse üliõpilane
 

Käesolev artikli kokkuvõte kajastab ühte uuringut, mille viisid läbi 3 tegevusteraapia üliõpilast Alabama Ülikoolist, keda juhendasid kaks sama kooli professorit. Nad uurisid vanureid, kellel on teatud krooniline haigus ja kes on vaegnägijad.

Uuringu eesmärk oli uurida, kuidas nägemisekaotus ja krooniline haigus mõjutavad inimese toimetulekut nende igapäevaelus. Uuringu läbiviimisel kasutati intervjuusid ja vaatlust. Kokku intervjueeriti 59 tegevusterapeuti ja 8 klienti vanuses 66-92, kellel oli mingi krooniline haigus ja kes olid vaegnägijad. Kasutati kahte küsimustikku. Üheks küsimustikuks oli SPMSQ, mis on suurepärane ja usaldusväärne mõõdik vanemaealiste täiskasvanute kognitiivsete võimete hindamiseks. Teiseks küsimustikuks oli GHQ, mis andis ülevaate kroonilise haigusega vanemaealiste klientide tervislikust seisundist. Lisaks kasutati intervjuus avatuid küsimusi ning vaadeldi kliente sooritamas ühte tavapärast ja rutiinset igapäevaelu toimingut.

Uuringu tulemustest selgus, et tegevusterapeudid nägid, et iga kaasuva haigusega tuleb tegeleda erinevalt. Töötades vaegnägijatega hõlmas terapeutide töö rohkem raviskeemide muutmist, koduvisiitide arvu ja kestvuse pikendamise vajadust ning viidati sellele, et tuleb kaasata teiste erialade spetsialiste (nt füsioterapeuti, arsti, psühholoogi), et välja töötada kaasnevate haigustega töötamise strateegia. Kliendid leidsid, et nägemise kaotusel on nende iseseisvuse kaotusele suurem mõju, kui kroonilistel haigustel. Mõlemad olukorrad – nägemise kaotus ja krooniline haigusseisund – mõjutavad inimese töövõimet ja vajavad terapeutilist sekkumist.

Terapeutidest 96% olid naised ja neil oli rohkem kui 10 aastat kliinilist kogemust (75%), kolmandikul terapeutidest oli rohkem kui 10 aastat kogemusi vaegnägijatega. Nende klientide hulgas esines kõige rohkem kroonilistest haigustest suhkruhaigust (66%), kardiovaskulaarseid probleeme (54%), artriiti (49%), kuulmispuuet (36%), depressiooni (32%) ja insulti (22%). Nende kliendid olid valge nahavärviga (90%), vanusest tulenevate probleemidega (88%), 75-aastased (72%), keskmise (72%) või madala sissetulekuga (28%).  

Enamik tegevusterapeute vastasid, et peavad koduvisiidile kaasa võtma mõne teise spetsialisti. Kõige rohkem tehti visiite koos psühholoogiga (31%), millele järgnesid füsioterapeudid (27%), arstid (17%) ja diapeediõpetajad (10%).

56% tegevusterapeutidest soovitasid oma klientidele adaptiivseid vahendeid. Enamik soovitatud seadmetest olid suunatud ohutuse küsimustele. Intervjueeritud tegevusterapeudid tõid probleemina välja, et nende kliendid kukkusid või neil oli suur kukkumise oht möödunud aasta jooksul. Kõige enam soovitati paigaldada käsipuid (62%), kasutada duššitooli (60%) ja mittelibisevaid pindu (42%). Tegevusterapeudid leidsid, et kliendid, kellel on kaks või enam kroonilist seisundit  vajavad rohkem ja pikema kestvusega koduvisiite. Nägemise kaotanud inimesed vajavad pikemaajalist suhtlemist terapeudiga, et tekiks usalduslik suhe. Nähti vajadust kaasata hooldaja, kes abistab uute strateegiate õppimisel ja kinnistamisel ja abistab tegevustes, mida klient enam iseseisvalt lõpetada ei saa.

Kokku intervjueeriti 8 klienti, 2 meest ja 6 naist valge nahavärviga, keskmine vanus 79 aastat. Teiseks krooniliseks haiguseks nimetati enam artriiti, hüpertensiooni ja vähk-kasvajat. Intervjuus koorus välja kolm teemat: tööalane jõudlus, nägemishäire mõju emotsionaalsele heaolule ja kompenseerivad strateegiad. Kliendid kinnitasid, et kõige enam mõjutab nende aktiivsust ja toimetulemist tööturul nägemise kaotus. Raskusi igapäeva toimingutes, sotsiaalsete suhete hoidmises ja vaba aja veetmises  põhjustavad võrdselt nägemiskaotus ja krooniline haigusseisund. Kõige raskem on neil toime tulla instrumentaalsete tegevustega, nagu toidu valmistamine ja finantsküsimused. Nägemise kaotus pikendas oluliselt tegevusteks kuluvat aega. Kõik küsitletud väitsid, et emotsionaalse heaolu langust põhjustas nägemise kaotus ja mitte krooniline haigus. Emotsionaalse heaolu langus on nii suur, et viis mõnel juhul depressioonini.

Kompenseerivate strateegiatena nimetati keskkonna kohandusi (nt mittelibisevad pinnad vannitoas), kohanemist keskkonnaga (adaptiivsete vahendite kasutama õppimine), käitumise kohandamist (rutiini ja harjumuste muutmine) ja adaptiivseid nutiseadmeid, mida kasutati enamasti lugemist ja kirjutamist nõudvate ülesannete puhul. Kohandusi kasutati nägemise kaotamise kui ka kroonilisest haigusest tulenevate probleemide kompenseerimiseks.

Peamiselt mõjutas klientide elukvaliteeti nägemise kaotamine. Nägemise kaotus, mitte kaasnevad kroonilised haigused, avaldab  suuremat mõju sõltumatusele ja ohutusele. Igapäevaselt peetakse võitlust emotsionaalse heaolu nimel depressiooniga ja püütakse kohaneda olukorraga. Seega peavad tegevusterapeudid, kes töötavad nägemispuudega vanemaealiste klientidega suurt tähelepanu pöörama depressiooniga seonduvale ja rakendama suuremat sotsiaalset suhtlemist nõudvaid ülesandeid. On näha suurenenud vajadust psühholoogi või nõustaja kaasamiseks.

Nägemise kaotus ja kroonilised haigusseisundid omavad ühesugust efekti igapäevategevustega toimetulemisel. Nägemispuudega klientidele spetsialiseerunud tegevusterapeudid ja vanemaealised nägemispuudega inimesed on teadlikud, et kaasnevast kroonilisest haigusseisundist tulenevad probleemid tuleb lahendada, et saavutada optimaalne tugi tööalase jõudluse saavutamiseks. Sekkumise protsessi peamiseid aspekte tuleb muuta vastavalt kliendi vajadusele; sealhulgas seansside arv, sagedus ja pikkus. Tegema peab vähemalt ühe koduvisiidi. Juhtumi lahendamisse tuleb kaasata teisi rehabilitatsioonispetsialiste, vajadusel suunata klient edasi psühholoogi või füsioterapeudi juurude. Sekkumise kriitiline aspekt on koostöö pereliikmete ja hoolekandeasutusega, et toetada kliendi jõupingutusi jääda iseseisvaks.

80-aastased ja vanemad inimesed moodustavad Ameerika Ühendriikide nägemispuudega inimestest ligikaudu 70%. Nägemiskaotus piirab inimeste aktiivsust ja iseseisvat toimetulekut enam, kui kroonilised haigused. Aina rohkem tegevusterapeute pakub teenust eakatele klientidele, kellel on kaks või rohkem tegevusvõimet piiravat olukorda. Tegevusterapeutide laiahaardelisus vananemise ja tegevusvõime valdkonnas, kui seda on täiendatud spetsiifilisete teadmisetega nägemispuudest, on unikaalne positsioon, et tegeleda vananemisega seotud küsimustega ja käsitleda selle kliendipopulatsiooni maksimaalseid tulemusi. Seega peaksid kõik töötervishoiuarstide haridusalane ettevalmistus hõlmama nägemishäirete rehabilitatsiooni aluspõhimõtteid, et neid ette valmistada tagamaks nägemishäiretega vanuritele tõhus sekkumine.

Soovitused

Selleks, et optimeerida tegevusteraapia tulemusi vaegnägijate ja kaasuvate kroonilise haigusega klientide jaoks tuleb:

1.  Pakkuda vähemasti osaliselt terapeutilist sekkumist kliendi kodukeskkonnas.

2. Jälgida võitlust depressiooniga ja pöörata tähelepanu psühhosotsiaalsele olukorrale.

3. Teha koostööd ja suunata kliente teiste rehabilitatsiooniteenuste pakkujate juurde, eriti vaimse tervise spetsialistide poole.

4. Kohandada külastusi vastavalt vajadusele ja arvestada, et kliendid vajavad  suuremat seansi aega ja sagedust.

5. Parandada hoolivat kaasamist hooldusasutuste ja pereliikmete seas.

6. Vältida nägemishäireid ja kaasnevaid haigusi.

7. Rakendada kompenseerivaid strateegiaid, mis hõlmavad keskkonnamõjutusi, kohandavaid seadmeid, harjumuste ja rutiinide modifitseerimist.

Kasutatud kirjandus

Barstow, B. A., Warren, M., Thaker, S.; Hallman, A., Batts, P. (2015).Client and Therapist Perspectives on the Influence of Low Vision and Chronic Conditions on Performance  and Occupational Therapy Intervention. American Journal of Occupational Therapy, 69(3).

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s